LUUBI ALL

Serbia viimane „lihunik“ jääb vangi
09.06.2021  

On hea tõdeda, et mõned maailmas kokku lepitud reeglid peavad. Näiteks reegel, et sõjakuriteod ei aegu ja aeg ei muuda nende kuritegude tõlgendamisel pehmemaks ka rahvusvahelist kohut. Eile jätsid ÜRO kohtunikud elu lõpuni trellide taha Bosnia serblaste sõjaväe endise ülema Ratko Mladiči, hüüdnimega „lihunik“, kelle hingel on enam kui veerandsaja aasta tagusest sõjast tuhandete moslemite elud ja kätel nende veri. 79-aastane „lihunik“ ise ei võtnud ühtegi süüd omaks ja tal oli isegi jultumust varem määratud eluaegne vanglakaristus vaidlustada. 

 

Mladič oli viimane Bosnia sõja aegsetest Serbia liidritest, kelle üle veel kohtupidamine kestis. Ta oli sõjaliseks näoks brutaalses kolmikus, mille poliitilist poolt juhtisid Jugoslaavia lagunemiseni viinud sõjas selle endine president Slobodan Milošević ja Bosnia serblaste liider Radovan Karadžić. Esimene neist suri vanglas, teine kannab sõjakuritegude eest 40-aastast karistust. 

 

Teisipäeval lõplikult vangi jäetud „lihunik“ oli enam kui saja tuhande inimese elu nõudnud Bosnia sõja ajal ühekskümnendate esimesel poolel sealsete serblaste armeejuht. Tema käsul hoiti ümberpiiratud Bosnia pealinna Sarajavot 40 kuud lakkamatu suurtüki ja snaipritule all. Kõige verisemat episoodi Mladiči elus tuntakse aga Srebrenica veresauna all. 1995. aasta juulis, juba üsna sõja lõpujärgus, tapeti „lihuniku“ käsul selle Drina jõe lähedal asuva linnakese lähedal 8373 moslemi meest ja poisslast. Tema noorim ohver oli vaid viie aastane ja vanim 94-aastane. Praegu istub Mladič vangis Hollandis. Justkui saatuse iroonia tahtel riigis, mis on osaliselt vastutav tema surma saadetud moslemi meeste ja poiste eest. 

 

Nimelt oli Hollandi rahuvalvajate pataljoni baas vaid viie kilomeetri kaugusel Srebrenicast. ÜRO hollandlastest sõdurite juures otsisid serblaste eest kaitset tuhanded moslemid. Hollandlased jäid uskuma Mladiči valelubadust, et ta toimetab moslemipõgenikud bussidega ohutusse paika. Muidugi mitte midagi säärast ei juhtunud ja järgmisel päeval pidid hollandlastest sinikiivrid väga piinlikult maha vaatama. Rahvusvaheline kohus on tagantjärele andnud hinnangu, et Hollandi riik on Srebrenica veresauna eest osaliselt vastutav. 

 

Nagu teistelgi serblastest sõjakurjategijatel õnnestus ka Mladičil ennast üsna pikka aega rahvusvahelisest kohtust eemal hoida ja Serbia võimude kaitse all magusat elu elada. Aga võim vahetus ja 2011. aasta kevadel võeti „lihunik“ kinni. Muide kaks tolle sõja kurjategijat kannavad karistust Eestis. 

Tartu vanglas istuvad Dragomar Miloševič ja Milan Martič. Viimane sai rahulike elanike tapmisele kaasaaitamise, nende piinamise ja vara röövimise eest 35-aastase karistuse. Milosevič aga juhtis serblaste üksust, mis piiras kolm aastat Sarajevot. Tema karistuseks määras kohus 29 aastat. 

 

Mõlemad, tänaseks juba üsna eakad mehed, taotlesid enda ennetähtaegset vabastamist. Tartu maakohus sellist otsust ei teinud. Sest sõjakuriteod ei aegu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on erinevad osapooled pannud toime sõjakuritegusid väga paljudes maailma riikides. Kahjuks on paljud nende aegumatute kuritegude toimepanijatest siiani vabaduses, mitmed neist oma riigi kaitse alla ja mõned uhkeldavad oma võigaste tegudega siiani. Sõjakuritegudes kahtlustatavaid elab näiteks Venemaal ning muidugi Süürias, Iraagis, Afganistanis ja mitmes Aafrika riigis.

Mladiči lugu annab lootust, et kunagi astuvad ka nemad rahvusvahelise tribunali ette.  


Eelmisele lehele