LUUBI ALL

Läti hoiatus
04.05.2021  

Teiste vigadest õppimine on maailma üks lihtsamaid asju. Vähemalt kõlab see niimoodi. Tegelikkuses kuulub teiste vigadest õppimine aga ilmselt maailma kõige keerulisemate ülesannete hulka. Sest tagantjärele tarkust on palju lihtsam viljeleda. Küll aga peaksid teistega juhtunud õnnetused panema meid kõiki aeg-ajalt mõtlema, kuidas taolisi õnnetusi vältida. Meie kõigi all pean ma silmas ka neid, kes jagavad riigi raha neile, kelle ülesanne on õnnetusi ennetada või nende puhkedes kahju vähendada. 

Nädal tagasi puhkes Riia südalinnas ühes hostelis tulekahju, mis nõudis kaheksa inimese elu. Tegemist oli ebaseadusliku majutuskohaga, millele politsei oli enne õnnetust teinud mitu ettekirjutust. Teiste hulgas viirusest tingitud piirangute rikkumise kohta. Enne pandeemiat tegutses Lätis umbes 200 hostelit ja väidetavalt oli suurem osa neist illegaalsed. Tulekahju pani nüüd lõunanaabrite meedia valitsusele karmilt otsa vaatama ja küsima, mis on juhtunud riigi sisemise julgeolekuga. Kas tõesti pole senistest tragöödiatest midagi õpitud?

Lõunanaabrid ei unusta 2013. aasta 21. novembri õhtust tipptundi Riia ühe magalarajooni supermarketis Maxima, mil ostjatele, müüjatele ja turvameestele varises kaela 500 ruutmeetrit poe paneelkatust. Selles Läti ajaloo ohvriterohkemas katastroofis kaotas elu 54 inimest. Lätlased meenutavad ka tulekahju ühes pealinna elumajas novembris 2009, siis hukkus seitse inimest. Meelest pole läinud ka tulekahju invaliidide pansionaadis Alsungas 2007. aasta veebruaris, siis jäi tulle 26 patsienti. Millal ja mida me nendest sündmustest ometi õpime, küsivad lätlased täna. 

Täpselt sama küsimuse peaksime teatud sagedusega esitama endile ka meie. Ja meenutama oma katastroofe. 2011 veebruaris jäi Haapsalu lastekodus tulle kümme inimest, neist kaheksa last. 1997. aastal hukkus Halinga hooldekodus tulekahjus kaheksa ja aasta varem Tallinna psühhiaatriahaiglas samuti kaheksa inimest. 1996. aasta sügisel põrkasid Pala lähedal kokku koolibuss ja veoauto, surma sai kaheksa õpilast. Aasta hiljem tabas Eesti kaitseväge rahuaja suurim kaotus, kui Kurkse väina ületamine nõudis 14 vormikandja elu. 94. aasta veebruari pärastlõunal varises Tallinnas sisse Marja poe katus, elu kaotas kuus inimest. 

See kõik oli minevikus, võiks nüüd lohutavalt mõelda. Jah, oli. Aga oleviku sünged arvud räägivad oma keelt. Aprillis hukkus vee- ja tuleõnnetustes Eestis kokku 14 inimest, kümme rohkem, kui aprillis aasta varem. Kokku on aasta esimesed neli kuud nõudnud 28 vee- ja tuleohvrit. Eelmisel aastal kokku kaotas oma elu niimoodi 94 inimest. Meie inimest. 

Ühel hommikul kell 10 on viirus möödas. Loodetavasti on see saatusest saadetud õppetund meie alalhoidlikkust ja heas mõttes ettevaatlikust kasvatanud. Läti õnnetusse tuleb igal juhul suhtuda kui hoiatusse. 


Eelmisele lehele