LUUBI ALL

Saja-aastane kett
03.03.2021  

Augustis 1989 Tallinnast Vilniusesse kulgenud ja erinevaid naaberrahvaid ühendanud vabadust nõudev inimahel võttis tookord sõnatuks isegi CNN-i paljunäinud uudisteankru, kes Ameerika Ühendriikide satelliitpilti 600 kilomeetrisest  Balti inimketist otse-eetris kommenteerima pidi. Nüüd on kolme naaberriigi ametlikud suhted saanud saja-aastaseks ja Eesti riigipea visiit lõunanaabrite juurde selle juubeli märkimiseks tähenduslikum kui pelgalt sümboolne külaskäik. 

 

1921. aasta veebruaris tunnustas Eesti kahte lõunanaabrit iseseisvate riikidena, märtsi algul tunnustasid meid riigina Läti ja Leedu. Balti kett sai tegelikult alguse juba siis, mõned teised meiega sarnast saatust jaganud riigid ja rahvad pole aga suutnud ketiga võrreldavat tugevat ühenduslüli luua. Näiteks Kaukaasia kolmik Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan. 

 

Kaks viimast on kolmkümmend aastat sõjas. Ja seda mitte niivõrd pisikese mägise maalapi pärast Karabahhis või erineva usutunnistuse tõttu. Tegemist on leppimatu vaenuga kahe rahva vahel. Kaukaasia kõige läänelikum Gruusia on mere ääres Abhaasias ja mägedes Osseetias okupeeritud. Selle riigi suhted suuremate naabritega on jahedad. Kasvõi seepärast, et nafta- ja gaasirikas Aserbaidžaan ning üsnagi vaene Armeenia on vaid mõnede demokraatia tunnustega riigid, kellega Euroopa Liitu ja NATO-sse pürgival Gruusial on sageli poliitiliselt keeruline ühist keelt leida. Niisiis ei saa Taga-Kaukaasia puhul rääkida mitte ketist, vaid pigem podisevast katlast.

 

Muidugi on ka Eesti, Läti ja Leedu vahel olnud nagistamist, nagu naabrite vahel ikka ette tuleb. Muidugi on kolm Balti riiki otsinud põhjusi olla naabrist parem. Leedu kuulutas ennast iseseisvaks juba märtsis 1990, Eesti võttis esimesena käibele päris oma raha, lätlased tunnevad uhkust piirkonna suurima pealinna üle.

 

Naabrid viskavad üksteise üle vahel ka kurja nalja. Eestlastele omistatakse tigedat väidet lätlaste kuuest varbast. Lätlased ja leedukad teritavad hambaid eestlaste aegluse üle. Kui lõunanaabrid näevad kahte eestlast tänavanurgal juttu puhumas, siis ei jäta nad märkimata, et näe – põhjanaabrid jooksevad. Ühe parima vimka viskas aastate eest Läti päevaleht Diena, avaldades 1. aprillil naljana mõeldud kaitsejõudude salajase plaani Ruhnu saare okupeerimise kavast. Järgmisel päeval, mis ei olnud enam naljapäev, avaldasid selle Eesti ajalehed ning asi tipnes poliitilise pahandusega. 

 

Sada aastat tagasi oli Eestis ja Lätis poliitikuid, kes püüdsid ühiskonnas maha müüa ideed Balti Ühendriikidest ehk kolme riigi konföderatsioonist, eesmärgiga luua ühine raha-, hariduse- ja ka riigikorralduse süsteem. Õnneks ei saanud sellest ideest asja ja täna oleme me kolmekesi uhkelt ja iseseisvatena niikuinii samas rahaliidus ja veel kahes ühiskodus: Euroopa Liidus ning NATO-s. Võimalik, et kavandatava Rail Balticu raudteetrassi ja tuulepargi kaudu oleme tulevikus ka rohkem ühises transpordi- ja energiasüsteemis. 

 

Endiselt Balti keti tugevate lülidena. 


Eelmisele lehele