KUKU BLOG

Vabadus kui kohustus
03.05.2021  

Kui oleks minu otsustada, kas meil peaks olema valitsus ilma ajalehtedeta või ajalehed ilma valitsuseta, otsustaksin ma hetkegi kõhklemata viimase kasuks. See ei ole minu mõte, vaid laenatud lause. Niimoodi ütles Ameerika Ühendriikide kolmas president Thomas Jefferson enam kui kakssada aastat tagasi, rõhutades vaba ajakirjanduse tähtsust. Täna on rahvusvaheline pressivabaduse päev ja seetõttu ma seda tsitaati ka meenutasin. 

 

Me peame ajakirjandusvabadust Eestis enesest mõistetavaks. Mida see vabadus aga õigupoolest tähendab? See vabadus tähendab kohustust jälgida kriitiliselt poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. See tähendab kohustust mitte piirata või takistada ajakirjanike tegevust koguda infot ja seda avaldada. Ajakirjanikel on kohustus vastutada oma sõnade ja edastatud informatsiooni eest ja üha suurem kohustus mitte levitada valeinfot või tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi. 

 

Ilmeksimatuid pole ja eksimusi tuleb ikka ette. Seepärast tähendab pressivabadus ka kohustust vead parandada. Õhinapõhises ühismeedias sageli kulutulena leviv valeinfo ümber lükata. Avalikustada need ajakirjanduse maski taha peitunud väljaanded, mis tegelevad infosõjaga. Me teame, et ajakirjandusvabadus on ohus nendes riikides, kus on häda demokraatiaga. Seal piiratakse pressivabadust paremal juhul seadustega, halvemal juhul ähvarduste ja otsese vägivallaga. Muide, täna istub erinevate riikide vanglates üle 380 ajakirjaniku. Eestis on rünnakud ajakirjanike vastu verbaalsed ja ajakirjanikud on sõimu ja stereotüüpidega harjunud.

 

Juba aasta aega on aga pressivabadust ahistanud hoopis uus nähtus. See on pandeemia. Asi on nii tõsine, et pandeemia mõju vabale ajakirjandusele on arutanud isegi Euroopa Parlament. Paljudes riikides viirusepiirangute tõttu langenud reklaamitulu on otseselt mõjutanud meediaväljaandeid. Sellepärast, et hea ja usaldusväärne ajakirjandus ongi kallis lõbu. 

 

Teine pandeemia mõju pressivabadusele on valeinformatsiooni plahvatuslik kasv. Jättes vaktsineerimisvastastele alles nende põhiõiguse kasutada oma ideede levitamiseks sõnavabadust, levivad paralleelselt kõikvõimalikud tõestamata väited vaktsiinide ja viiruse enda kohta. 

 

Muutunud on ka teemade valik ja nende käsitlus. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni uuring näitab, et enam kui kolmandik ajakirjanikest on keskendunud koroonaviirusega seotud lugudele. See omakorda on suurendanud ajakirjanikes stressi ja ärevushäireid. Ka Kuku raadios on ajakirjanike hommikusel koosolekul kõlanud tihti küsimus: millised olulised teemad meil viiruse ja piirangute kõrval veel on?

Õnneks on Euroopa üldiselt ja Eesti endiselt maailmas see piirkond, kus pressivabadus on kõige paremini tagatud. 


Eelmisele lehele