KUKU BLOG

Stalini vari Venemaal
25.06.2021

80 aastat tagasi puhkes verine sõda Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liidu vahel. Sõda, mis puudutas väga valusalt ka meie maad ja meie rahvast. 80 aastat hiljem teeb Angela Merkeli juhitud Saksamaa ettepaneku kutsuda Euroopa Liidu tippjuhtide kohtumiste laua taha Venemaa tänase juhi Vladimir Putini. Riigipea, kes on alustanud sõda naaberriikide Gruusia ja Ukrainaga, kelle salateenistus on korraldanud terrorirünnakuid, kes saadab trellide taha või mürgitab oma poliitilisi vastaseid. Kelle agendid kaaperdavad reisilennuki selleks, et kinni võtta seal reisinud sõltumatu ajakirjanik. 

 

Euroopa Liidu riigijuhtide enamus seda Saksamaa ja Prantsusmaa algatust kutsuda Putin 27 demokraatliku riigi juhiga ühise nõupidamiste laua taha siiski ei toetanud. Muidu oleks Euroopa niigi kohatine silmakirjalikkus saanud veel ühe hoobi. Euroopa on kehtestanud Venemaale sanktsioonid ja mõistnud hukka selle riigi agressiivse välispoliitika. Ja siis üritavad mõned Euroopa riigijuhid majanduslikest huvidest lähtudes Vladimir Putinile meeldida. Teades, et Putini kutsumine Euroopa vägevatega otsekõnelusi pidama ei anna oodatud või soovitud tulemust. 

 

Ideoloogia ja ajupesu on vahel mõõdetav arvudes. Venemaal tegutseb sõltumatu sotsioloogiline keskus Levada, kes uurib juba 20 aastat Venemaa elanike suhtumist 1941. aasta 22. juunil alanud verisesse sõtta ja tollasesse Nõukogude Liidu diktaatorisse Josif Stalinisse. Küsitluse tulemused on hämmastavad ja ettevaatlikuks tegevad.

 

Stalini kultus on Venemaal viimase viie aasta jooksul kasvanud kaks korda. 2016. aastal pidas seda maailma ajaloo üht verisemat diktaatorit „suureks juhiks“ veerand küsitletutest. Nüüd selgub, et Stalinit peab „suureks juhiks“ 56 protsenti Venemaa elanikest. Vastupidi arvab vaid 14 protsenti. 20 aastat tagasi oli Stalinist vaimustunud 34 protsenti küsitletud Venemaa elanikest. Nüüd on neid 55 protsenti. 

 

President Putin üritab oma režiimi kindlustada sümbolite abil. 9. mai on üks neid tähtpäevi. 22. juuni teine. Ja mõlema – nii sõja lõppemise kui selle algamise taustal on Venemaa ametlikus poliitikas Stalini vari. Kõik Teist maailmasõda uurinud rahvusvahelise mainega ajaloolased on jõudnud samale järeldusele – 80 aastat tagasi valmistus Stalini juhitud Nõukogude Liit ründesõjaks ja polnud Hitleri välkrünnakuks valmis. 

 

Mida aga arvavad 80 aasta tagustest sündmustest Venemaa elanikud täna? 67 protsenti Levada-keskuse küsimustele vastanutest kinnitavad, et sõda oli vältimatu. 20 protsenti arvab ajalugu analüüsides, et verevalamist oleks saanud vältida. Peaaegu pooled on veendunud, et Nõukogude Liitu tabas alatu ja ootamatu rünnak. 

 

Neid, kes sündisid 80 aastat tagasi, pole enam üldist arvamust määrav enamus. Enamuse moodustavad siiski need, kes sündisid Stalini, Hruštšovi, Brežnevi, Jeltsini ja nüüd isegi Putini ajastul. Ja nendest enam kui pooled tõlgendavad kuritegelikku kommunistlikku režiimi täiesti erinevalt sellest, kuidas meie ajalugu teame.  



Eelmisele lehele