KUKU BLOG

Õpetatud abitus
22.06.2021

Kas heaoluühiskonnaga käib vältimatult kaasas otsustusvõimetus, abitus ja isegi paanika? Kas heaoluühiskond tähendab seda, et vähimagi teravama muutuse korral töös, elukorralduses või kasvõi ilmastikus ootame me välist abi. Kedagi, kes kätt hoiaks või kättpidi ohutusse paika talutaks. 

 

Enamus inimesi on kindlasti vastutusvõimelised ja hoolivad. Enamus inimesi kindlasti märkavad abivajajajat ja aitavad teda. Enamus inimesi on ilmselt siiski võimelised endale ja teistele elementaarset esmaabi andma. Või kontrollimatus ja kriisile sarnanevas olukorras politsei või kiirabi kutsuma. 

 

Paraku on enamuse kõrval vähemus, kes ei suuda tavalisest erinevates olukordades arukalt käituda. Võib-olla ei ole neile seda õpetatudki. Mis tähendab, et heaoluühiskonda on tunginud õpetatud abitus. Kust see alguse saab? Koolist? Vanemate lõpmatust nunnutamisest? 

 

Miks me peame muidu tavapärasest soojema suveilmaga lugema ja kuulma erinevate ametkondade saadetud õpetussõnu, mida mina teadsin küll juba lapsena. Kellele küll on mõeldud hoiatused, et kuuma ilmaga ei tohi lapsi ja loomi jätta suletud sõidukitesse kinni? Ma ei tahaks uskuda, et ma elan koos inimestega, kes seda ei tea. Aga neid juhuseid on. Järelikult on ka vastutustundetuid inimesi. Kuumaga tuleb juua tavapärasest rohkem vett. Mina pean seda siiani täiesti elementaarseks teadmiseks. Nagu sedagi, et nähes abitut või selgelt halva enesetundega inimest tõttan ma talle appi või vähemalt kutsun abi. Olgu selleks abivajajaks siis kasvõi muruplatsil kuuma päikese käes magav joodik. 

 

Kahjuks ei ole piisavaks optimismiks põhjust, seda toetab ka masendav statistika. Eelmisel aastal uppus näiteks Eestis 31 purjus inimest. Kaks aastat varem oli neid kümme vähem. Igal hommikul avaldab politsei rutiinse statistika autoroolis purjuspäi vahele jäänutest. Päevast päeva on need numbrid sarnased – küll kümme, süngematel päevadel isegi paarkümmend. Inimesed ju teavad, et purjuspäi rooli istumine või pea ees vette hüppamine võib paremal juhul lõppeda kurvalt iseendale. 

 

Ma ei kutsu kindlasti üles korraldama kõigile elanikele kohustuslikke ellujäämiskursusi. Elementaarsed oskused ennast ja teisi hoida ja aidata peaksime me ikkagi kodust ja koolist kätte saama. Küll aga võiksime me aeg-ajalt vähemalt mõelda sellele, kuidas me oleme valmis tõelisteks kriisideks või hädaolukordadeks tänases keerulises infotehnoloogia maailmas. Ma ei pea üldse silmas sõda või maavärinat. Kuidas me oleme valmis näiteks juhtumiks, kui kapitaalse küberrünnaku tulemusena kaob kogu Eestist kolmeks päevaks internetiühendus ja mobiililevi? Kui ei saa helistada ja pangakaardiga maksta? Sularaha ei saa ka välja võtta. 

 

Tehnoloogia on erakordselt tänuväärt tugiteenus, aga on üsna korralikult suurendanud ka õpetatud abitust. Minus endas ka. Millele me peaksime ilmselt rohkem mõtlema, on otsustusvõime ja vastutusvõime arendamine. Õpetada ja õppima õpetatud abitusest jagu saama. 

 

Turvalist ja meeleolukat Võidupüha ja jaanipäeva kõigile Kuku kuulajatele. 



Eelmisele lehele