KUKU BLOG

Tartu tippkohtumine
16.06.2021

Sellist möllu pole Tartu ja kogu Eesti näinud kogu oma ajaloo vältel. Lühikeste vaheaegadega maanduvad heade mõtete linnas Ameerika Ühendriikide presidendi John Bideni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini lennukid. Mustad soomustatud limusiinid vuravad Eesti Rahva Muuseumi suunas. Kahe suurriigi presidentide kohtumise raamiks on täna Tartus alanud kaheksas soome-ugri rahvaste maailmakongress. 

 

Just hõimurahvaste maailmakongress tõi Tartusse kokku sadu delegaate ning lisaks Eesti presidendile ka Soome ja Ungari riigipead. 23-st soome-ugri rahvast on kongressil esindatud 14. Suurüritusele lisavad kaalu kohale sõitnud hõimurahvaste kultuuriministrid. Eesti Post andis Tartu tippsündmuse puhuks välja temaatilise postmargi ning Eesti Pank lasi soome-ugri rahvaste auks ringlusse erikujundusega kaheeurose pühendusmündi. 

 

Kutse tulla Tartusse esitas Vladimir Putinile president Kersti Kaljulaid juba kaks aastat tagasi, kui ta kohtus Venemaa riigipeaga Kremlis. Nagu juhuse tahtel on praegu oma esimesel Euroopa turneel Ameerika president Joe Biden. Võimalust Putiniga kohtuda ja seda veel Euroopa Liidu idapiiril asuvas kuulsas ülikoolilinnas ei saanud Biden kasutamata jätta. 

 

See, mida ma eelpool esitasin, on loomulikult fiktsioon. Tõele vastab vaid see, et Kaljulaid esitas aprillis 2019 Moskvas tõepoolest Putinile kutse tulla Tartusse soome-ugri maailmakongressile. Tõele vastab ka see, et maailmakongress täna Eesti Rahva Muuseumis ka algas. Tõele vastab ka see, et Putin ja Biden tõepoolest täna kohtuvad. Aga muidugi mitte Tartus, vaid hoopis Genfis. Märgilises linnas, kus 1985. aastal kohtusid Nõukogude Liidu viimane juht Mihhail Gorbatšov ja USA tollane president Ronald Reagan. Sellest kohtumisest sai alguse „külma sõja“ leevenemine ja teeots, mis viis Berliini müüri langemiseni ja Nõukogude impeeriumi lagunemiseni. 

 

Ka täna käib Venemaa ja läänemaailma vahel „külm sõda“. Putini ja Bideni kohtumise jahedale alatoonile viitab kasvõi asjaolu, et suurriikide liidrid ei söö ühise laua taga lõunat. Veelgi enam – tavapärast protokolli eirates ei anna riigipead kohtumise järel ka ühist pressikonverentsi. Bideni sõnul kavatseb ta Putinile selgelt teada anda, millised on need „punased jooned“, mille ületamist Ameerika ei kavatse Venemaa puhul sallida. Putin omakorda kavatseb Bidenile öelda, et Ameerika ei ole rahvusvahelistes suhetes ennustatav ja stabiilne. Kindlasti tuleb riigipeade kohtumisel jutuks Ukraina ja Hiina, Venemaa initsieeritud küberrünnakud ja salajased terrorioperatsioonid naaberriikides. 

 

Kõige selle taustal ei saa tähelepanuta jätta värsket küsitlust, mille viis Venemaal läbi sõltumatu Levada keskus. Uuringufirma küsis Venemaa elanikelt, millised on nende arvates kõige sõbralikumad riigid. Diktatuuririiki Valgevenet nimetas sõbralikuks 58 protsenti, Hiinat 40 protsenti ja Kasahstani 35 protsenti vastanutest. Eestit sõbralike riikide esikümnesse muidugi ei mahtunud. Küsimusele, millised on kõige ebasõbralikumad riigid, vastasid venemaalased ette ennustatavalt. 66 protsenti pidas ebasõbralikuks Ameerika Ühendriike, 40 protsenti Ukrainat ja 29 protsenti Suurbritanniat. Eesti oli ebasõbralike riikide esikümnes viimane – 11 protsenti Venemaa elanikest peab meid ebasõbralikuks riigiks. Võrreldes 2007. aasta „pronksiöödele“ järgnenud hinnangutele on see isegi hea tulemus. Tookord pidas Eestit ebasõbralikuks koguni 60 protsenti venemaalastest. 

 

Tänane päev läheb siiski Tartu ja Eesti ajalukku. Sest Eesti Rahva Muuseumis käib maailma kõige suurem soome-ugri rahvaste koostööfoorum.



Eelmisele lehele